Olen langenud taas India lummusesse ja ei saa sealt kuidagi välja. Eile vaatasin traveli pealt, kuidas seltskond eurooplasi läks surnutelinna oma hetkega toime tulema. Sõitsid mööda Gangest, ööbisid kaldal telgis, ronisid vanades templivaremetes ja jõudes surnutelinna, jälgisid lihtsalt madalamana kui muru, kuidas hindud oma riitusi läbi viisid. MA TAHAN KAAAA!!!!

Annika tuli Indiast, oli seal kuu aega palverännakul - nüüd oli, nagu arvata võis, õnnelikum inimene maailmas, nii rahulolev ja armas. Sain ta käest taas lahedat sikide muusikat.

Mõnus on tunde ette valmistada, kui sikid taustaks trummipõrina saatel oma mantraid nurruvad ja otse Indiast toodud viiruk tossab.

OLEN JÄLLE OMADEGA TÄITSA ÄRA. TAHAN ENNNAST INDIASSE OTSIMA MINNA!!!!

:)) Katsusime enne trenni lõppu ikka meeles pidada, et pindid otsa eest ära võtaksime, muidu hall ja tõsiselt eestlaslik pärnulane vaatab, et ohmakad taas lahti lastud :))

Teisipäeval lähen budistlikku loengut kuulama ...

OTSIN JA OTSIN, AGA EI LEIA ÜLES ...