Olen langenud taas India lummusesse ja ei saa sealt kuidagi välja. Eile vaatasin traveli pealt, kuidas seltskond eurooplasi läks surnutelinna oma hetkega toime tulema. Sõitsid mööda Gangest, ööbisid kaldal telgis, ronisid vanades templivaremetes ja jõudes surnutelinna, jälgisid lihtsalt madalamana kui muru, kuidas hindud oma riitusi läbi viisid. MA TAHAN KAAAA!!!!

Annika tuli Indiast, oli seal kuu aega palverännakul - nüüd oli, nagu arvata võis, õnnelikum inimene maailmas, nii rahulolev ja armas. Sain ta käest taas lahedat sikide muusikat.

Mõnus on tunde ette valmistada, kui sikid taustaks trummipõrina saatel oma mantraid nurruvad ja otse Indiast toodud viiruk tossab.

OLEN JÄLLE OMADEGA TÄITSA ÄRA. TAHAN ENNNAST INDIASSE OTSIMA MINNA!!!!

:)) Katsusime enne trenni lõppu ikka meeles pidada, et pindid otsa eest ära võtaksime, muidu hall ja tõsiselt eestlaslik pärnulane vaatab, et ohmakad taas lahti lastud :))

Teisipäeval lähen budistlikku loengut kuulama ...

OTSIN JA OTSIN, AGA EI LEIA ÜLES ...

Nonii, pole ammu juba sõna võtnud ;S
Aga vahepeal oli ka suur tühimik - haigus ei andnud rahu, lasi sutsuks tööle ja võttis siis jälle võimust. No mis sa siis ikka punnitad, kui nii halb on, et otsid pilguga toas nurka, kuhu kerra tõmmata ja mitte enam olla ... Pere oli nii armas ja ülihoolitsev, et kohe piinlik hakkas suisa oma saamatuse pärast.
Täna on esmakordselt üle kohutavalt pika aja, kui tunnen pirakat energiahulka mööda selga surinal alla jooksmas - tahaks kohe suisa diskopeputada, online raadiost tuleb ka nii hääd kooliaegset diskomusa, et võtab põlve tonksama. Kirjutasin hinnetelehed valmis ja hakkaks suisa mingeid ülikooli asju tegema, khm, kui telekast üht head saadet ei tuleks - tuleb :)))!
E. kirjutab lõputööd ja K. kirjutab lõputööd ja teine K. ka. Ja mina pole ikka veel alustanudki. Ma ei tea kohe, ei oska kohe end enam vabandadagi. Saksamaalt lubati ühed materjalid saata - novot see on mu hetkeline vabandus - ootan saadetise ära, siis ...
Tegelikult ei ole ikka seest päris korras veel olemine - närib kuidagi imelikult ja imelik tunne on ka. Tunnen end vana inimesena - lagunen.
AGA TUJU ON HEA :)!!! Tuju on halvaenedeliselt hea - saan nagunii E.P käest millegi tõttu vastu pead, kunagi ei tea tema puhul, mis valesti jälle tehtud on. Samas tunnetasin küll kodusoleku ajal tegematust, kui lapsed koju helistasid, et minult tunniplaani kohta küsida.
Nojah ...
Tegelikult aga on kõik kõige paremas korras - tuju on hea, hurmavalt kaunis ja külm talv on kohale jõudnud, jõudu ja energiat jagub, raadiost tuleb mõnusat muusikat jne.