Nonii, pole ammu juba sõna võtnud ;S
Aga vahepeal oli ka suur tühimik - haigus ei andnud rahu, lasi sutsuks tööle ja võttis siis jälle võimust. No mis sa siis ikka punnitad, kui nii halb on, et otsid pilguga toas nurka, kuhu kerra tõmmata ja mitte enam olla ... Pere oli nii armas ja ülihoolitsev, et kohe piinlik hakkas suisa oma saamatuse pärast.
Täna on esmakordselt üle kohutavalt pika aja, kui tunnen pirakat energiahulka mööda selga surinal alla jooksmas - tahaks kohe suisa diskopeputada, online raadiost tuleb ka nii hääd kooliaegset diskomusa, et võtab põlve tonksama. Kirjutasin hinnetelehed valmis ja hakkaks suisa mingeid ülikooli asju tegema, khm, kui telekast üht head saadet ei tuleks - tuleb :)))!
E. kirjutab lõputööd ja K. kirjutab lõputööd ja teine K. ka. Ja mina pole ikka veel alustanudki. Ma ei tea kohe, ei oska kohe end enam vabandadagi. Saksamaalt lubati ühed materjalid saata - novot see on mu hetkeline vabandus - ootan saadetise ära, siis ...
Tegelikult ei ole ikka seest päris korras veel olemine - närib kuidagi imelikult ja imelik tunne on ka. Tunnen end vana inimesena - lagunen.
AGA TUJU ON HEA :)!!! Tuju on halvaenedeliselt hea - saan nagunii E.P käest millegi tõttu vastu pead, kunagi ei tea tema puhul, mis valesti jälle tehtud on. Samas tunnetasin küll kodusoleku ajal tegematust, kui lapsed koju helistasid, et minult tunniplaani kohta küsida.
Nojah ...
Tegelikult aga on kõik kõige paremas korras - tuju on hea, hurmavalt kaunis ja külm talv on kohale jõudnud, jõudu ja energiat jagub, raadiost tuleb mõnusat muusikat jne.