Trillallaa, trallalla, trullallaaaaa

Ja ongi käes hapukapsa ja verivorsti aeg! :)
See nädal oli ikka uhke maraton! Esmaspäeval jõudsin peale tööd ja kirikukontserti koju nii u kaheksa paiku, teisipäeval peale laste jõulupidu kell 21.30, eile suts varem ja täna läheb vist poolde öösse ... oh, tahaks nii väga magada!
Aga esinemine läks hästi :) Eks me teame ise, et tegime piisavalt vigu, aga vast rahvas sellest aru ei saanud. Igatahes olid aplausid soojad ja ühistants rahvaga lahe!
Täna veel see koolipäev üle elada, õhtul sõpru üllatada ja varsti ongi puhkus käes! Nojah, niivõrd-kuivõrd, sessiks on vaja õppima hakata.

Juba nädal aega valutab pea ja väsimus on jube suur. Enam ei jõua ...
Hakkasin mingeid vitamiine sööma, aga nüüd juba mõtlen, et äkki hoopis nendest see peavalu? Homme on vaja esinema minna, tahaks nii väga, et siis enesetunne normaalne oleks :(
KINGITUSI ON VAJA !!!!

Nabatarid möllasid

Laupäeval (9.12.) toimus kauaoodatud nabapidu :)

Viiruk tossas, küünlad põlesid, toanurgas oli rikkalik toiduäke, veini voolas ojadena. Kõige selle keskel külitasid vaibal sulnid nabatarid. Rääkisime meestest, kirusime neid nii, et mõni luksub vast ikka veel. Jutu ja näksimise vahepeal tantsisime üksteisele nii, et põrand vappus ja küünlaleekidel oli tegu põlemisega jätkata.

Tegime plaani järgmisel laupäeval esinema minna - endale tuleb ju reklaami teha, missest, et oleme vaid õpilased ja me tantsud üpris mustad on. Endal on lõbus ja publik ei pruugi paljudest vigadest aimugi saada. Julge h..., khm nabatari rind on r..., neh, prink :))))

Kesköötunnil maabusime täies hiilguses ja kullas-karras Strandi hööritama. Meestel mokad töllakil ja naistel silmad kadedusest kissis ... :) Tehke järele, kui julgete!

Oh, ja pühapäev - uimane, peavaluga ja taaskord paljude täitmata kohustustega.

Linnuke kirjas

7. detsember 2006
Taas üks linnuke tubli klassijuhataja punktitabelis kirjas - käisin klassiga Kurgjal jõule otsimas - ei leidnud. Üldsõnaliselt oli vahva - lastel möllu küllaga. Vaatasime, kuis leiba tehakse, viisime loomadele metsa süüa, kuigi nad seda ju praegustes oludes üldse ei vaja. Küpsetasime lõkkel vorstikesi, sõime rehetoas jõulutoitu, mängisime vanu rahvamänge ja tutvusime jõulusokuga, kes küll üht talveund vajaks, et järgmise jõulu ajal aktiivsem olla. Käidud, tehtud, oldud.
Mõnus oli, et emme kaasa tuli - keegi oma ja hää! Sai korraldust klatsida ja meile mõistetavaid nalju teha.

Kalender, mida ei vaadata

Kust saaks sellise kalendri, mis end ise mu mõtetesse sisse libistab ja tegemata tegevusi meelde tuletab?
Mul on vaja teha seda ja seda, kirjutada sellele ja sellele, ja ... ma ei mäleta enam.
No vähemalt siia päevikusse sai nüüd korraga kohe pikalt kribatud - suisa kolm päeva vist järjest - ei, siiski kaks.
Appi - jõulukingitusi on vaja!!!
Tahan endale teisikut, kes ajaks asju seni, kuni mina voodis paksu teki all magan.

Advent, Advent, kleines Lichtlein brennt

3. detsember
Kõik kaunistavad, süütavad küünlaid, naeratavad härdalt ...
Käisin hommikul trennis - oh kui hea on ikka tantsida. Panime muttidega stiilipeo paika - järgmisel laupäeval siis saame kokku, sööme, joome, klatšime, väristame isekeskis naba ja kui lusti jätkub, vallutame ka mõne ööklubi.
Lõunasöök vanemate juures oli hästi armas, isegi pisut pühalik. Tegin kooki ja puha, vennaraasuke oli ka kohal. Istusime, ajasime juttu - mõnus ja kodune oli.
Aga minu kodu saab vist küll alles jõululaupäevaks kaunistatud. Minu 1. advendi õhtu: ligi 100 vihikut oli vaja kontrollida ja muud jama korda ajada. Mu lemmik-pühapäeva-filmidki jäid vaatamata :(
Oi ma olen enda peale tige - oska ometi aega planeerida ja puhata!!! VOT EI OSKA!

Suts ja Tartus käidud

1. detsember 2006
Jälle oli vaja Tartusse põigata. Muutsin ajalugu ja läksin täiesti õppimata kohale. No polnudki miskit hullu. Ave - ära ole alati nii korralik!!!
Vana kalana esitlesin referaati asesõnadest - heh, teksti lugesin puldis esimest korda. Kommentaar õppejõult: "Fließend! Sie sprechen ja wie ein richtiger Deutscher. Keine Fehler sowie in der Grammatik als auch in der Aussprache." :)))
Sai jälle hullupööra söödud ja aega tuulde lastud. Aga lõputöö jaoks mitte miskit.
Axel naeratas ja kinnitas, et on nõus minu tööd juhendama. Muigvelsui teatas nii muuseas, et kui tahan kevadel lõpetada, siis pean jaanuaris talle esialgse sisukorra ja kirjanduse loetelu esitama. TORE! Kas mul on kübetki aimu, kust otsast alustada? EI OLE!!!

Astun kaasaegsete eestlaste ühtsesse halli massi ...

Oh jah ...

... seni olen lugenud tuttavate mõlgutusi ja endamisi arutlenud - kuidas on inimestel küll aega ja oskust siia järjepidevalt kirjutada.