Ahoi, Aleha!
Tuleb olla ise järjepidev ja end üles upitada, muidu ei panda sind tähele. Achi, st Akbana türklasest omanik nuias meid juba aprillikuust oma juurde tantsima, aga oli ise piisavalt uje, et viimast tõuget anda. Ootasime siis kannatlikult suvi läbi, et Achi tegudeni jõuaks, aga tuli välja, et seni, kuni ise täisriietuses Akbanasse istuma jõudsime (peale üht lahedat esinemist), ei julgenud mehepoeg meie poole pöörduda. No said siis jutud selgeks räägitud, hind nimetatud ja kõhus hakkas keerama. Meie - asjaarmastajad ja üldsegi mitte profid, hakkame nüüd türgi restoranis puusa hööritama - kas pole liiga kõrgelennuline? Aga kaks esimest tantsuõhtut sai üritus igati kiituse osaliseks. Ülemus isiklikult helistas ja uuris veel päälinnast, kas me ikka veel ja veel tuleksime. No muidugi!!! Saada mõlema õhtu jooksul nii palju tänulikke naeratusi ja kiitusi - kelle saba siis liputama ei hakkaks.
No vot, ja nüüd siis olemegi Alehaga Akbanas igal reede ja laupäeva õhtul kell 20.00 platsis.
Tule ka!
Tants röövib nüüd tõesti iga vähemagi vaba ajahetke, mis tööst ja ülikoolist üle jääb. Kui nüüd kokku lugeda, siis saab nädalas viis korda tantsitud - 3 x trenni ja 2 x nö tööd. Oi kui lahe! Oleme täielikult omas elemendis :)))))
Sain Akbanast MP3, millel 5 tundi ehtsat türgi tümpsu! Mis te arvate, mida ma nüüd tunde ette valmistades ja vihikuid parandades pidevalt kuulan ...
Muide, kui sa veel Akbanat ei tea, siis : http://www.cafeakbana.ee/
Elu on vaatamata paljudele argimuredele siiski imeliselt ilus! Aleha!
